Majaseente pildigalerii

Majavammi (Serpula lacrymans) noore viljakeha 
palkide vahel võib segi ajada ehitusvahuga.

Majavammi (Serpula lacrymans) viljakehad kasvasid 
välja majaseina ja vundamendi vahelt. 


Majavamm (Serpula lacrymans) on levinud keldrisse.


Majavammi (Serpula lacrymans) seeneniidistiku 
lehvikukujuline muster palkseinal.

Majavammi (Serpula lacrymans) ulatuslik 
kahjustus põranda all. 

Majavammi (Serpula lacrymans) valminud viljakehad 
on pealt roostepruunid ja voldilised.


Majamädik (Coniophora puteana) eelistab niiskemaid kasvukohti kui majavamm. Välimuselt on majamädik sarnane majavammil
e, kuid tema viljakeha on mügarlik.

Pulber- mädiknahkisele meeldivad niisked 
kasvukohad, nt kelder.

Pulber- mädiknahkis (Serpula pulverulenta) kasvukoha ja välimuse poolest on väga sarnane majavammile. 


Torikseene kollakas korgiku (Antrodia xantha) õige koht 
on metsas, kuid tihti peale seent kohtab ka majades.


Torikseene näätskorgiku (Amyloporia sinuosa) viljakeha.


Lumivalge seeneniidistik kuulub torikseenele 
perekonnast korgik (Antrodia).


Tindikute (Coprinus sp.) kasvandus.


Seltsiv tindik (Coprinellus disseminatus).

Kollase hammaslehiku (Neolentinus lepideus) viljakehad 
on lehterjad, kuid pimedas kasvukohas arenevad 
"sarvjad" moodustised, mis ei meenuta seent. 





Lehikvaheliku (Tapinella panuoides) oliivkollased kuni oranzikad viljakehad tihti peale ilmuvad
väga niisketes kohtades, nt kelder.